---

Planeerides perereisi Balile, otsustasime teha Singapuris paaripäevase vahepeatuse. Juba Singapuri lennujaama jõudes olime üllatunud nähes kui suursugune on lennujaamas klaaskupli alla loodud terassidega vihmamets koos 40 meetri kõrguse joaga. Linna jõudes hakkas aga kohe silma, et siinsed tänavad on väga puhtad ja kuskil ei näinud ühtegi ummikut. Ju siis on sealne ühistransport nii hästi korraldatud. Seda kinnitasid ka arvukad elektroonsed tablood ühistranspordi liikumise ja lähemates parklate olevate vabade kohtade infoga.
Kahjuks jäi meie Singapuris oldud aeg liialt lühikeseks, et seda erilist maad lähemalt tundma õppida. Siiski sai õhtuti jalutada kesklinnas olevas Gardens by the Bay pargis ning nautida sealseid vaateid. Pargis asuvad ka kuulsad Flower Dome ja Cloud Forest klaaskuplid mille alla on loodud enam kui hektari suurune vihmamets. Samuti saab seal imetleda viielt erinevalt mandrilt pärinevate lillede ilu.
Minu eriline soov oli ära näha Marina Bay Sands hotelli, mis on kindlasti üks viimase aja ehituskunsti imesid. Olin seda hoonet korduvalt fotodelt ja videotest uurinud. Eemalt vaadates tekitab see mulje, et mingi suur laev on kõrghoonete katustele kinni jäänud. Singapuri kesklinnas on aga hea võimalus kõike seda lähemalt uurida. Hotelli kolme 65 korruselist kõrghoonet ühendab katuseterass mis on disainitud laevakujulisena. Hotelli fuajeest saab sõita liftiga katuseterassile kus asub turistidele mõeldud vaateplatvorm. Terrassil on ka avar välibassein ning väike pargiosa. Kahjuks välibasseini ja parki saavad nautida vaid hotelli külastajaid.
BALI
Bali oli juba pikemat aega meie üks huvipakkuv sihtkoht olnud. Kindlasti oli seda mõjutanud ka kunagi vaadatud menufilmi „Söö, palveta, armasta“.
Jõudes Balile saad kohe aru, et oled jõudnud troopilisse paradiisi. Erinevus Singapuriga on üsna suur. Erinevalt Singapuri kõrgtehnoloogilisest linnapildist hakkavad Balil kohe silma troopiline taimestik, valge liivaga mererannad ja rohetavad riisipõllud. Kohe tekib ka tunne, et oled hoopis Indiasse sattunud, linnapildis on näha palju hindu templeid ja hindu jumalate kujusid.
Turistid, kas Balile satuvad käivad kindlasti ära kümnekonnas vanas templis ja saavad osa ka mõnest pühast riitusest. Meie jaoks oli väga erilised enam kui tuhande aastase ajalooga Gunung Kawi tempel, suur Ulun Danu Beratan templite kompleks koos imeliste pagoodidega ja Uluwatu tempel oma maaliliste merevaadetega. Tõsi, selles templis tekkis väike probleem seal elavate ahvidega. Aga eks seegi ole omaette elamus kui sealsed ahvid turistidelt kübara või prillid pihta panevad.
Üks meeldejääv elamus oli Pembulan kohvistanduse külastamine. Istanduse kõrval oli troopiliste maitseaine kasvatus kus võis näha kasvamas kõiki neid maitseaineid mida seni vaid poeriiulitel oled harjunud nägema. Aga kohviistanduses kõige huvitavamad olid luwak kassid keda söödetakse toorete kohviubadega. Kui need kohvioad on luwak kassi seedekulglast läbi käinud, korjatakse pooleldi seedinud kohvioad kokku, puhastatakse, röstitakse ja jahvatatakse neist kallihinnalist kopi luwak kohvi. Ja kõik need tööd tehakse käsitsi, ilma ühtki mehhanismi kasutamata. Oad röstitakse lahtisel tulel ning ubade jahvatamine käib suures puidust nuiaga uhmris.
Minu üks salasoov oli Balil näha üht suurt looduslikku palmisalu. Uhked palmid kasvasid ka Mupu riisiterrassil ja sealsed vaated olid tõesti kaunid. Kuid seal tunnetasid, et kõik need maalilised vaated on turistide jaoks valmis pandud.
Aga juhtus nii, et reisi eelviimasel päeval otsustasime ette võtta väikese jalgsimatka Ubidi linna lähedal. Matkarada algas äärelinnast pihta ning viis linnast välja küla poole. Kui linn otsa sai ja paar kilomeetrit oli edasi kõnnitud, siis olime tõeliselt lummatud lausa erilisest vaatepildist. Avarad riisipõllud koos niisutuskanalite ja palmisaludega. Taamal aga paistsid ilmselt palmilehtedest katustega külamajad. See vaatepilt oli nii eriline, et jääd seisma ja lihtsalt imetled seda vaadet ning püüad kõike nähtut võimalikult palju mällu talletada.

Tagasi peamenüüsse

---